Eri

Ümberkujundamine kui väljakutse

  • 01 Jan. 2005 - 31 March 2005
  • |
  • Last updated 04-Nov-2008 02:06

John J. Garstka analüüsib ümberkujundamise kontseptsiooni, selle rolli äri- ja sõjalistes organisatsioonides ning vaatleb ka NATO ümberkujundamise eri aspekte.

Pardale. NATO reageerimisjõud vajavad tõhusaks toimimiseks tehnoloogilisi uuendusi, mis võimaldavad kasutada moodsaid ja ühilduvaid juhtimissüsteeme.

Ümberkujundamine tähendab pidevat,sihikindlat ning sageli suure ulatusega muutumist, millestrateegiline eesmärk on konkurentsieelise saavutamine võisäilitamine või juba olemasoleva või uue konkurendikonkurentsieelise tõrjumine. See kontseptsioon puudutab eelkõigeorganisatsioone, mille ees on väljakutseid ja võimalusi, millega eiole võimalik edukalt toime tulla, kui kasutatakse juba tuntudmetodoloogiaid olemasolevate organisatsioonide, protsesside,tehnoloogiate, tööjõu juhtimis- ja ärimudelite pikaajalisekstäiustamiseks. Ümberkujundamise vajadus võib tekkida nii era- kuika avalikus sektoris.

Ümberkujundamise ajendid võivad olla erinevad. Mõnel juhul annabstiimuli ümberkujundamiseks organisatsiooni konkurentsivõime kiirelangus konkurentsikeskkonna ootamatu ja ettenägematu muutumisetulemusel või siis muutuste enneolematu kiirus. Teisel juhulkäivitub ümberkujundamine soodsa võimaluse tekkides, soovistsaavutada konkurentsieelist või suurendada seda uue või arendatavatehnoloogia kasutamisega. Selleks on tihti vaja organisatsiooni,protsesse või inimesi hõlmavaid muutusi. Kui on tegemist nn ärilisekannapöördega, võib püsivalt ebatõhus juhtimine põhjustadaettevõtte konkurentsivõime halvenemise sedavõrd, etkonkurentsieelise taastamiseks on vaja kaaluda ümberkujundustetegemist.

Konkurentsieelise hindamine

Organisatsioonil on konkurentsieelis, kui ta on võrreldes ühe võimitme konkurendiga saavutanud suurema konkurentsivõime.Konkurentsivõime on tulemuslikkuse suhteline mõõt. Praktikas onseda võimalik mõõta konkurentide võimete kogusumma võrdlemise teelkonkurentsikeskkonnas. Äritegevuses on võimed näitekstootekujundus, tootmine, turustamine, käive ja ringlus. Sõjanduseson võimed näiteks manööver, rünnak, logistika, juhtimine. Nii äriskui ka sõjanduses saab organisatsioon hinnata oma praegust jatulevast konkurentsivõimet, vastates järgmistele küsimustele:

Konkurentsivõime hetkeseis:

John J. Garstka on USA kaitseministeeriumirelvajõudude ümberkujundamise büroo kontseptsioonide jaoperatsioonide osakonna abidirektor.